Vaenukägu 🐦
lad. Upupa epos L. ingl. Hoopoe
Rahvapäraseid nimesid: toonetutt, pasknära, paskraag, paskrääk, pasatraat, pähkliõhk, sitane rästas, paskrästas, karjalind, tututaja, laanekukutaja, uputaja kägu, surmakägu, toonikägu, vainukägu
Staatus Eestis Haruldane haudelind ja läbirändaja.
Välimus Üks omalaadsemaid linde kogu Euroopas. Kreemikasroosa, laiad ümaraotsalised tiivad on musta-valgevöödilised, kiirul asub lidusse tõmmatav indiaanipeakatte moodi sulgtutt. Nokk pikk ja peenike, allapoole kaardus. Saba must, laia valge vöödiga.
Suurus Kehapikkus 25-29 cm (sh nokk 4-5 cm), tiibade siruulatus 44-48 cm, kehakaal 70-85 grammi.
Sarnased liigid Sarnased liigid puuduvad.
Levik Laialt levinud Euraasias ja Aafrikas. Euroopas pesitsevad linnud talvituvad Aafrikas, vähesel määral Lõuna-Euroopas. Euroopa levila on 19. sajandi jooksul kahanenud lõuna suunas ja liik on regulaarse pesitsejana kadunud Rootsist, Taanist, Hollandist, Belgiast. Saksamaal pesitseb nüüdseks vaid lõunaosades. Eestis haruldane haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 5-20 haudepaari.
Esinemisaeg Saabujaid kohatakse aprilli keskpaigas. Sügisel nähakse rändavaid isendeid augustist oktoobrini ja üksikud hilinejad novembris. Detsembrist on teada üksikud vaatlused.
Toit Putuktoiduline, toiduks nii vastseid kui valmikuid. Toidu hangib sõnnikuhunnikutest ja ka pinnase ülakihtidest.
Elupaik Asustab üksikute paaridena erinevaid mosaiikseid maastikke, kus puistud vahelduvad kultuurmaastikuga. Puistutest on eelistatud pargid, aiad ja vanad hõredad männikud, mille lähistel on talumaastikku või väikeasulaid. Sageli eelistab karjääride lähedust.
Pesitsemine Suluspesitsejana kasutab pesakohana puuõõnsusi, pesakaste, kiviaedu, puuhunnikuid, ehitisi, varemeid, liivapaljandite koopaid jm õõnsaid paiku. Pesa on kasimata ja halvasti lehkav. Emaslind muneb 5-7, harva kuni 12 muna, mida haub 17 päeva. Isaslindu lubatakse haudumises osalema alles haudumise lõpuosas. Pojad kooruvad udusulgedega ja püsivad pesas 22-24 päeva kuni pärissulgede tekkimiseni. Pere toitub koos veel pesa läheduses ligi nädal aega, jättes seejärel piirkonna maha.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Ohustab intensiivpõllumajandus, mis hävitab maastiku mitmekesisuse ja vähendab suurte putukate arvukust. Osades piirkondades on ohuteguriks ka linnujaht.